Saturday 7 October 2017

Mõtlesin, et peaks natukene kirjutama sellest miks ma vahepeal nö ära kadusin. Mingi hetk 2016 aasta mais ma tundsin, et ma tahan sellest kõigest eemale saada. Nagu tundsin ennast sellest sügavast august välja roninud olevat ja ei tahtnud selle depressiooni peale enam mõelda. Andke mulle andeks kui ma kellelegi pettumust valmistasin oma eemal olekuga. Ma isegi ausalt öeldes ei mäleta enam täpselt kuidas asjad kujunesid aga igatahes mu toitumisprobleemid mind ei jätnud. Sellest tingituna ei saanud ju ka tuju super olla. Ma isegi proovisin vahepeal nii, et tegin oma külmkapi söögist tühjaks ja lülitasin lausa välja. Ka muu söögi kas andsin ära, viskasin ära või osa viisin töö juurde. Ostsin ainult täpselt nii palju kui õhtu- ja hommikusöögiks vaja. Lühiajaliselt see isegi töötas natukene. Igasugused sellised enda petmise programmid saavadki töötada ainult lühiajaliselt sest tegelikku probleemi ju ei likvideerita ja haigust ei ravita. Mu lähedalseisvad inimesed palusid mul abi otsida ja ma isegi ei saa aru miks ma nagu natukene vastu punnisin. Lõpuks kui ma ühel hommikul jälle väga pahas seisundis töö juurde jõudsin, sundisid mu töökaaslased mind arstile helistama. Ja seda ma tegingi - sain psühhiaatri aja järgmiseks hommikuks. Arst diagnoosis mul buliimia ja mõõduka depressiooni. Hakkasin sööma Flux nimelist antidepressanti. Sellest ma olen juba kirjutanud. Olen oma töökaaslastele väga tänulik sest asjad hakkasid sellest hetkest paranema ja mul ei ole tegelikult olnud pärast ravimiga alustamit mitte ühtegi korralikku ülesöömishoogu. (Nagu varem juba kirjutanud olen, siis enam ma neid ei võta ja mul tekkisid tohutud peavalud nendest). Mingitel hetkedel ikka kippusin end toiduga lohutama ja natuken rohkem sööma aga midagi katasroofilist pole olnud. Kui nüüd mul see viimane depressioonihoog algas siis sõin küll üsna palju ja just tundsin, et vajan magusat ning pakk küpsist korraga polnud probleem. Siiski on see kõik olnud tagasihoidlik toiduga liialdamine lihtsalt. Mitte midagi võrreldavat varasemaga. Olgu öeldud, et praeguseks ei tarbi ma juba üle aasta gluteeni kuna mul tekkisid tõenäoliselt selle ülesöömise tagajärjel suured kõhuprobleemid - puhitus ja valud. Ning need andsid tagasi kui gluteeni vältima hakkasin. Tõenäoliselt on mu keha nüüd maha rahunenud ja võiksin gluteeni vabalt jälle tarbida. Ma tunnen aga, et see distsiplineerib mind natukene kuna mu valik erinevate küpsetiste jms järgi on tunduvalt väiksem ning ma leian, et see hetkel töötab minu kasuks. Hetkel pole mul ülesöömisega probleeme.


No comments:

Post a Comment

Aitäh!