Lapsena ma unistasin palju ja üks minu suurimaid unistusi oli, et kodus oleks hea olla. Minu kodus oli palju alkoholi ja palju vägivalda. Mingi hetk saabus teadmine, et unistus kodusoojusest tõenäoliselt jääbki vaid unistuseks ja siis sai minu suurimaks unistuseks kasvada suureks ja minna kodust ära. See unistus täituski ühel päeval.

Kahjuks ma ei teadnud, et ma võtan endaga kaasa hirmud, valu, madala enesehinnangu, emotsioonide virr-varri ja palju vaimse tervise hädasid. Ma olen tänulik nii oma kadunud eksabikaasale kui ka praegusele elukaaslasele, et lapsepõlve unistus turvalisest pesast, sai täiskasvanuna reaalsuseks. Minuga pole lihtne sest lapsepõlves väikesesse hinge löödud haavad on olnud sügavad ja ma ei usu, et need kunagi täiesti ära paranevad.

Ma olen suure osa oma elust olnud depressioonis ja ehk ka see on põhjuseks miks ma pole olnud eriti tugev sõprussuhete looja ja hoidja. Mul on pidevalt tunne, et ma olen tõrjutud ja mittetahetud, mis muidugi ei pruugi tähendada, et ma seda ka päriselt oleksin.

Mul ei olnud lapsena moodsaid riideid ega muid moevidinaid. Olin tänulik, kui mul üldse olid riided, mida selga panna. Mäletan, et pidevalt tuli muret tunda sellepärast, et mul polnud talvesaapaid või talvejopet. Kooliasjade ostmisega oli suhteliselt tihedasti palju stressi. Eriti valus mälestus on mul seoses klassipiltidega. Oli selline reegel, et klass saab oma pildid kätte kui kõik lapsed on piltide eest tasunud. Mina olin tavaliselt viimane kes seda tegi, sest mul lihtsalt polnud raha. Mäletan kuidas klassikaaslased olid mu peale vihased ja käskisid ära maksta... mul oli piinlik ja ma kartsin kooli minna. Jah, ma olen koolikiusamise ohver, ma polnud populaarne ja olin lapsena pisut kasimata.

Igatahes tunnen ma end juba kaua üksildasena ja selle välja ütlemine on kummaliselt vabastav.

Ma üritan leida oma kohta selles maailmas, oma eesmärki ja täna on üks minu suurimaid unistusi, et mul oleks kuidagi võimalik aidata neid lapsi, kes ülekõige siin maailmas soovivad, et neil oleks kodus hea ja turvaline olla.