Üks lause mille inimesed minu arvates sisuliselt võiksid ära unustada on: "ma tean, mida sa tunned".

Olgugi, et sellega tavaliselt soovitakse välja näidata toetust ja mõistmist, ei saa ju mitte keegi mitte kunagi teada, mida teine inimene tunneb. Me kõik oleme erinevad, meil on erinev minevik ja kogemused ning need on meist kujundanud selle inimese, kes me täna oleme. Samuti mõjutavad need meie suhtumist, maailmavaateid ja seda kuidas me mingit sündmust kogeme ning tajume.

Iga inimese kogemus on ainulaadne ning minupoolne soovitus on, et kui keegi jagab sulle midagi tema jaoks stressirohket, siis hoolimata sellest, et kas sa mõistad ja samastud tema kogemusega, lihtsalt aktsepteeri seda. Ära kindlasti anna hinnanguid: "see pole küll asi, mille pärast endast välja minna" või "oleks minul nii väikesed mured" jne. Sa võid öelda näiteks midagi sellist, et "ma näen kuidas see sind muretsema paneb" või "ma saan aru, et see on väga keeruline olukord sinu jaoks".

Ära ütle talle, et sa tead mida ta tunneb (sest sa ei tea) ning palun ära hakka rääkima kuidas sul on ka halb, ehk isegi veelgi halvem või kuidas ükskord sul midagi veel hullemat juhtus. Iga inimese kogemus on väärtuslik ja kannatustes ei tohiks kehtida hierarhiat.